26.06.2023

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu jagas juunis taas stipendiumeid rakenduskõrgkoolide parimate lõputööde autoritele. Konkursi eesmärk on väärtustada rakenduskõrgkoolide üliõpilaste tehtud rakendusuuringuid ja tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilasi. Parimad lõputööd selgitati välja igas kõrgkoolis sisekonkursi korras ning töö autoreid tunnustati stipendiumi ja aukirjaga kõrgkoolide lõpuaktustel.

 

RKRNi esimehe Enno Lendi sõnul on parimate lõputööde stipendiumi väljaandmine oluline just lõpetajate tunnustamisel, et motiveerida värskeid lõpetajaid olema jätkuvalt uuendusmeelne kas töömaailmas või siis edasiõppimisel magistriõppes. „Võidutööde puhul on tegemist põnevate ja aktuaalsete teemadega, mis omavad suurt praktilist väärtust ja pakuvad sisendit järgnevateks uurimistöödeks,” lisas Lend. RKRN avaldab tunnustust ka juhendajatele, kes on pühendunult lõpetajaid toetanud nende uurimistööde protsessis.

 

Rakenduskõrgharidust väärtustava stipendiumi suuruseks on 1000 eurot iga RKRNi liikmeskõrgkooli kohta.

 

Parima lõputöö stipendiumi aastal 2023 pälvisid järgmised rakenduskõrgkoolide lõpetajad:

 

Eve Noor-Feldmann, Sisekaitseakadeemia: „Elanike mõjutatavus kui latentne oht riigi julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale massikäitumise kontekstis“

 

Juhendajad: Martin Purre, MA; kaasjuhendaja Anne Valk, MBA

 

Magistritöös uuriti, kuidas tuvastada massikäitumise kontekstis potentsiaalset ohtu riigi julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale. Tegemist on kvalitatiivse mitme juhtumi uuringuga, mille raames analüüsiti Kapitooliumi rünnakut ja Maidani rahutusi ning tulemusi täiendati ekspertide hinnangutega. Töö raames töötati välja peamised potentsiaalse ohu indikaatorid, mis võivad viia riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ohustava massikäitumiseni ning praktiline kontrollküsimustel põhinev töövahend massikäitumise ohu hindamiseks.

 

Töö on uudne ja aktuaalne ning suure praktilise väärtusega tänases Eesti julgeolekukeskkonnas, kus riigi peamine ohuallikas Venemaa on täiemahulises sõjas.

 

Inga Tarto, Eesti Lennuakadeemia: „Lennuki salongijäätmete liikide tuvastamine Tallinna lennujaama maanduvate tšarterlendude näitel”

 

Juhendaja: Kristjan Roosipõld

 

Aina kasvavate reisijanumbritega tõusevad ka lennukite pardal tekkivad jäätmete kogused. Selleks, et üha suurenevale probleemile oleks võimalik lahendusi pakkuda, on vaja teada, milliseid jäätmeid lennukite pardalt lennujaama jõuab. Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada, mis tüüpi prügi tšarterlendude pardalt Tallinna lennujaama jõuab ning pakkuda lennujaamadele ja lennufirmadele selle alusel välja jäätmete vähendamise ning sorteerimise viise nende jätkusuutlikumaks käitlemiseks. Antud lõputöö raames viidi läbi lennukite salongis tekkinud koristusjäätmete uuring, kus analüüsiti tekkinud jäätmeid neid eraldi kategooriatesse sorteerides ning siis omakorda kaaludes. Tulemustest sai järeldada, millistes jäätmeliikides materjali kõige rohkem tekib, et sellest tulenevalt teha ettepanekuid, milliseid tegevusi jätkusuutlikumaks jäätmekäitluseks lennujaamad ning lennufirmad prioritiseerima peaks.

 

Danel Ülper, Kõrgem Kunstikool Pallas: „Mahajäetud ja hävimisohus hoonete siseviimistluse dokumenteerimine”

 

Juhendaja: Kurmo Konsa, PhD

 

Eestis on hulgaliselt mahajäetud ja hävimisohus hooneid, mis satuvad harva uurijate pilgu alla ning sellisel juhul pigem läbi ajaloolise või arhitektuuritüpoloogilise vaate. Hoolimata sellest, et valdavalt on tegemist argiste hoonetega, peitub neis sageli tähelepanuväärset informatsiooni siseviimistlus- ja ruumikujundusviiside kohta. Lõputöö eesmärgiks oli dokumenteerida seda kaduvat argipärandi osa, mille moodustavad peamiselt trafarettmustrid, rullmustrid ja erinevad seinte värvilahendused. Lõputöös antakse ülevaade teemaga haakuvatest varasematest uurimustest, projektidest ja ettevõtmistest, tutvustatakse ja analüüsitakse 2021-2023. aastani läbiviidud välitööde tulemusi ning asetatakse need laiemasse ajaloolise interjööri uurimise konteksti.

 

Tegemist on väga hästi kirjutatud, põneva ja mahuka tööga, mille käigus kogutud rikkalik pildimaterjal ja dokumentatsioon loob unikaalse andmepanga, mis pakub sisendit järgnevaks uurimistööks.

 

Tommy Toim, Tallinna Tehnikakõrgkool: „Autoralli võistlussõiduki käigukasti projekteerimine”

 

Juhendaja: Margus Villau

 

Lõputöö käigus projekteeriti autoralli võistlussõidukile jõuülekanne, mis omab ootuspäraste võistlustulemuste saavutamisel väga suurt mõju. Sõiduki omaniku poolt esitati erinevad soovid ja piirtingimused, mida täiendavalt analüüsiti, uurides võistluste logidest tegelikke mõjuvaid jõudusid ning tehes praegu kasutuses olevale jõuülekandele põhjaliku analüüsi. Selgitati välja peamised põhjused, miks jõuülekande eluliga ei ole soovitud kestvusega. Lõputöö teostamise käigus tekkis autoril vajadus hankida KISSSOFT tarkvara, millega projekteeritakse jõuülekandeid professionaalide poolt. Arvestuslikult peaks autori projekti järgi valmistatud jõuülekande eluiga olema vähemalt neli hooaega enne suuremat hooldusremondi vajadust, mis vastab tellija ootustele. Autori poolt välja töötatud lahendus läheb tootmisesse ja võetakse võistlussõiduki juures kasutamisele.

 

Lisaks on autor panustanud ka KISSSOFT tarkvara juurutamisele autotehnika õppekavas leiduva jõuülekande õppeaine õpetamisel, et anda tulevikus tudengitele kogemus jõuülekannete projekteerimiseks professionaalse rakendustarkvara kaudu.

 

Kristi Blumfeldt, Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Antidepressantravist tulenev seksuaaldüsfunktsioon ja selle hindamine ning seksuaalkaebuste käsitlemist mõjutavad tegurid õdede perspektiivist“

 

Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo

 

Antidepressantravist tulenev seksuaaldüsfunktsioon on tähtis ja aktuaalne probleem, mis puudutab paljusid patsiente ning nõuab õdedelt spetsiifilisi teadmisi. Lõputöö eesmärk oli kirjeldada antidepressantravist tulenevat seksuaaldüsfunktsiooni, seksuaaldüsfunktsiooniga patsiendi hindamist ja seksuaalkaebuste käsitlemist mõjutavaid tegureid õdede perspektiivist.

Tulemustest järeldub, et antidepressantravist tulenev seksuaaldüsfunktsioon esineb võrdselt nii naistel kui meestel ja kõigi antidepressantide rühmade puhul, kuid kõige sagedamini seoses selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite, serotoniini noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite ja tritsükliliste antidepressantidega. Antidepressantravist tuleneva seksuaaldüsfunktsiooni hindamiseks on oluline õe oskuslik vestlus patsiendiga ning töös on kirjeldatud erinevaid valideeritud seksuaaldüsfunktsiooni hindamisküsimustikke, mida õed saavad praktikas rakendada. Lisaks keskendub töö seksuaalkaebuste käsitlemist mõjutavatele teguritele õdede perspektiivist, aidates selgitada, kuidas õdede hoiakud, patsiendist tulenevad tegurid ja õdede teadmised mõjutavad seksuaalkaebuste käsitlemist ning seeläbi parandab õdede praktikat selles valdkonnas.

 

Lõputöö on koostatud kirjanduse ülevaate meetodil, mis võimaldas sünteesida erinevaid uurimustulemusi. Töö väärtus seisneb terviklikus lähenemises antidepressantravist tuleneva seksuaaldüsfunktsiooni hindamisele ja käsitlemisele õdede perspektiivist.

 

Rasmus Kõrvas, Kaitseväe Akadeemia: „Tarkvaralise raadio rakendamine üksuste elektroonilise sõjapidamise võimekuse tõstmiseks läbi saatja suuna määramise“

 

Juhendaja: Kaarel Piip, PhD

 

Autor käsitleb oma lõputöös elektroonilise võitluse (EW) üht olulisemat aspekti, milleks on sideseansile mineva raadiojaama positsiooni reaalajas määramine. Ülesande täitmiseks lõi autor tarkvararaadio baasil toimiva korrelatiivse interferomeetri, mis töötab VHF spektris ning mille efektiivsust määrati maastikul reaalseid raadiojaamu mõõtes.

 

Antud töö panustab otseselt EKV EW võimekuse arendusse ning selle tulemused näitasid, et odavate vahendite ja piisava pealehakkamisega, on võimalik luua kõrgetasemelist lisandväärtust Kaitseväele.

 

Angela Randmets, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: „Erakorralise meditsiini osakonna õdede hoiakud, teadmised ja oskused tegeledes narkootikume tarvitavate patsientidega Kuressaare Haigla näitel“

 

Juhendaja: Kristel Kivimets, MA

 

Lõputöös käsitletakse erakorralise meditsiini osakonna õdede hoiakuid, teadmisi ja oskusi tegeledes narkootikume tarvitavate patsientidega. EMO õdede hoiakuid mõjutavateks teguriteks on narkootikume tarvitava patsiendi käitumine ja suhtumine, sealhulgas koostöövalmidus, patsiendi seisund EMOsse pöördumisel, patsiendi vanus, välimus, sotsiaalne staatus ja potentsiaalne nakkusohtlikkus. Samuti õe varasem kogemus uimastitarvitajate käsitlemisel, väsimustunne, ellusuhtumine, võimetustunne patsiendi eluga seotud asjaolusid muuta, meeskonnatöö toimimine ja mitmed muud tegurid. Lõputöö käigus selgus, et õdedel ei ole narkootikume tarvitavate patsientidega tegelemiseks piisavalt kogemust ning vaja oleks lisateadmisi narkootikumide tarvitamisest, konkreetseid käitumisjuhiseid ning teadmisi efektiivselt toimivatest suhtlustehnikatest narkootikumide tarvitajatega tegelemisel.

 

Läbiviidud uurimus on oluline elanikkonna tervise edendamisel ja osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi parendamisel.

 

Kadri Look, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor parim magistritöö: „Ülemiste linnaku ökoloogiline jalajälg“

 

Juhendaja: Mare Kurvits, PhD

 

Lisaks sellele, et tänase päeva kontekstis on tegemist väga olulise teemaga, teeb autor oma magistritöös ettepanekud Ülemiste City kui targa linna ökoloogilise jalajälje arvutamiseks soovitava mudeli loomiseks, vajaliku info kogumise lihtsustamiseks ja kogukonna kaasamiseks. Kadri Looki tööd iseloomustab lisaks tugevale teoreetilisele taustale ning andmetöötluse keerulisusele ka ettepanekute praktilisus.

 

Marge Remmik, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor parim lõputöö: „Tootmises kasutatavate plastosade kvaliteedi hindamise tõhustamine ettevõttes Ekoy Elektroonika OÜ“

 

Juhendaja: Liis Metsmart

 

Marge Remmiku lõputöö eesmärk oli uurida protsesside olemust, protsesside täiustamise meetodeid ning teha ettepanekud plastosade kvaliteedihindamisega seotud protsessi tõhustamiseks ettevõttes Ekoy Elektroonika OÜ. Lõputööd iseloomustab töö vajaduse selge põhjendatus ning lisandväärtus tööstusharule. Töö on mitmetahuline ja nõuab suure hulga informatsiooni süstematiseerimist ja süvaanalüüsi, millega autor on edukalt hakkama saanud.