21.02.2022

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu rõhutab valitsusele saadetud avalikus pöördumises, et kõrgharidus vajab kiiresti lisaraha, et seada kõrgharidussüsteem jätkusuutlikule alusele.

Ülikoolide Rektorite Nõukogu on hiljuti in corpore avalikult ja ühemõtteliselt öelnud: kui kõrghariduse rahastust korda ei saa, siis uutele halduslepingutele alla ei kirjutata. Kuivõrd rakenduskõrgkoolid on ülikoolidega analoogses olukorras, siis avaldab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) käesolevaga ühemõtteliselt toetust seisukohale, et kõrgharidusse on tarvis kiiresti ja olulises mahus täiendavat ressurssi.

Ettepanek lisarahastada kõrgharidust 15 protsenti aastas järgmise nelja aasta jooksul annaks Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse kasvu 17 miljonit eurot, millele tuleks lisada vahendid sihtotstarbeliselt teadus-arendustegevuse toetamiseks. Nimetatud meetmed võimaldavad meil täita õppe, teaduse ja ühiskonna teenimise ülesandeid tänasel tasemel ilma õppevõimalusi kärpimata. 

Rakenduskõrgkoolid ei ole osa saanud riikliku teaduse rahastamise eduloost ning rakendusuuringute tegemine toimub reeglina põhimõttel „tellija maksab“. Seetõttu on rakenduskõrgkoolide rahastamine hetkel ülikoolidest veelgi halvemas seisus.Probleemi süsteemsusele viitavad mitmete rakenduskõrgkoolide institutsionaalsete akrediteerimiste käigus ilmnenud samalaadsed puudused seoses teadus-arendustegevusega. Eelnimetatud toimemudeliga oleme jõudnud läbimatu klaaslaeni olenemata sellest, millise ministeeriumi haldusalas kõrgkool tegutseb. Rahvusvaheliste institutsionaalse akrediteerimise komisjonide ettepanekud on soovitanud rakenduskõrgkoolidele asjakohase teadus- ja arendustegevuse rahastusmudeli väljatöötamist ning rakendusuuringute mahu kasvu sõltumata kõrgkooli omandivormist. Seejuures erakõrgharidus tuleks siin lugeda täieõiguslikuks kõrgharidussüsteemi osaks, mida on seni ebapiisavalt kasutatud avaliku hüve teenimisel vaatamata seadusandja võimalustele.

Peale tasuta kõrgharidusele üleminekut on erinevad valitsused mõistliku ja üldist majanduskasvu arvestava riikliku kõrghariduse rahastamise kasvu külmutanud. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel kõrghariduse rahastamise osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) langenud 1,4%-lt 1,1% juurde. Eeskujuriikidele, nt Põhjamaad, jääme alla 1,5-2 korda. Kõrghariduse kvaliteedi tuntavat arengut võimaldav hüpe eeldaks rahastamist 1,5% SKTst. Päris kindlasti ei toeta laissez-faire poliitika Eesti haridusvaldkonna arengukava 2020-2035 eesmärkide täitmist ega meie riigi innovatsiooni- ja konkurentsivõimet. Nimetatud arengukava näeb niisamuti ette, et rahastamismudelid peavad toetama õppe kvaliteeti.  Täna on aga kõrgkoolidel üha keerulisem motiveerida ja hoida tööl parimaid õppejõude, sest tasusüsteem ei suuda konkureerida ettevõtete ega ka avaliku sektoriga. Samas peab just parimaid suutma motiveerida tulema ja jääma kõrgkoolidesse õpetajateks ja teadlasteks, sest milline tudeng sooviks õppida nõrgalt õppejõult? Akadeemiline personal on kõrgkooli peamine väärtus, kelle töötahet ja tulemuslikkust tuleb adekvaatsete palga- ning töötingimustega toetada koheselt. Akadeemilise koosseisu kvaliteet ning võimekas järelkasv on kõrgtasemel kõrghariduse tagamiseks hädavajalik. 

Vältimatult on lähiperspektiivis tarvis seada kõrgharidussüsteem jätkusuutlikule alusele. Seejuures peaks riik avaramalt vaatama ka erakõrgharidusse panustamisele, sest ka erakõrgkoolid on riigi arengu huvides tegutsejad. Kuigi RKRN pooldab sarnaselt ülikoolidele kõrghariduse üldise riikliku rahastamise jätkamist, oleme valmis kaaluma eraraha kaasamise laiemat võimaldamist koos õppetoetuste süsteemi ülevaatamisega. Kuna haridus on ühiskonna jaoks strateegiliselt samas kaalukategoorias riikliku julgeolekuga, võiks ka rahastamisel kaaluda samalaadse põhimõtte rakendamist – siduda kõrgharidusse suunatavate vahendite määr SKTga. Kindlasti peaks see olema minimaalselt 1,5%, mis tagaks kõrgharidusele ka arenguvõimalused. Tark ja tegus Eesti vajab kestlikku kõrgharidust!

Avalikule pöördumisele kirjutasid alla RKRN esimees ja Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, Kaitseväe Akadeemia ülem-rektor Vahur Karus, sisekaitseakadeemia rektor Marek Link ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi.

Lisainfo:

Koit Kaskel, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees
56267117
koit.kaskel@eava.ee