Tööandjate silmis on rakenduskõrgharidusega spetsialistid kõrgelt hinnatud ning tööturg vajaks rohkem praktiliste oskustega töötajaid, kes suudaksid Eesti majanduse viia maailma tippude hulka.
Vajadus rakenduskõrgharidusega spetsialistide järele on kasvav
11.12.2023
Sihtasutus Kutsekoda poolt loodud Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduste prognoosid (OSKA) toovad välja, et rakenduskõrgharidus on tööjõuprognoosi vaates hinnatud ja vajalik, kuid reaalsuses näitab statistika, et rakenduskõrgharidusõpe on hoopis vähenenud.
Kutsekoja sõnul hindavad tööandjad rakenduskõrghariduse praktilisust ja hästi toimivat koostööd rakenduskõrgkoolidega. OSKA uuringutes toodi rakenduskõrghariduse väärtuslikkust eriti esile näiteks arvestusalal, tehnikaerialade ning keskkonnatehnoloogia puhul.
„Kui võrrelda koolitüüpide osakaalusid Soomes ja Eestis, siis seal on oluliselt suurem rakendusliku kõrghariduse osakaal kõrghariduses ja kutseharidusliku keskhariduse osa keskhariduse tasemel. Sestap on ka Soome tööandjad märksa enam rahul koolihariduses toimuvaga. Eesti tööandjad erinevatelt elualadelt sooviksid kõrgharidusest enam praktilisi oskusi ehk koolilõpetajatelt paremat arusaamist, kuidas head akadeemilised teadmised pärsiellu rakendada,“ kommenteeris Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma.
„Oluline küsimus tööandjate vaatest on see, kas need oskused, mida noored õpivad kõrgkoolides jõuavad pärast õpingute lõppu kasutusele ka tööturul,“ sõnas Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Kuula Mait Paltsi intervjuud, kus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht räägib ettevõtjate ootustest kvaliteetse kõrghariduse osas.
Keskendume sellele, milles meil on võimekus olla tugev
Paltsi sõnul on vajadus kvalifitseeritud oskustööjõu järele kasvav ning kõrgkoolid ning ettevõtted peaksid tegema rohkem koostööd, et tuua Eesti majanduse edenemise jaoks vajalikud oskused ka tööturule. „Peame mõtlema, milles me saaksime olla maailma parimad ja kõrghariduse maastikul peaksime lähtuma ka sellest, milles meie majandus on suuteline olema maailma tippklassis,“ kommenteeris Palts kõrghariduse rahvusvahelisuse olulisust.
„Suutlikkus olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti kõrghariduse kvaliteedi puhul oluliseks kriteeriumiks. Eri riikide praktikad ja kogemus rakenduskõrghariduse rolli kasvatamisel, rakendusuuringute toetamisel või siis laiemalt kvaliteedi mõõtmisel ja tagamisel on meile oluliseks sisendiks,“ ütles Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu juht Ulla Preeden.
Kitsaskohana toob Preeden välja kõrghariduse rahastamisega seotud küsimused. „Motiveeritud ja kõrgtasemeliste õppejõudude olemasolu on kvaliteetse hariduse pakkumise eelduseks ning kindlasti tuleks jätkata kõrghariduse rahastamist planeeritud kujul, et järjepidev kasv võimaldaks konkurentsvõimelisust.“
