17.03.2015

RKRNi laiendatud infopäev toimus sel aastal 17. märtsil Mõdrikul, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Osalejaid oli ligi 60. Teemaks institutsionaalse akrediteerimise protsess kõrgkoolides – kuidas on läinud ja kuidas edasi.
Infopäeva juhatas sisse RKRNi esimees Tiit Roosmaa. RKRNi liikmed on enamuses institutsionaalse akrediteerimise protsessi edukalt läbinud.
EKKA juhi Heli Mattiseni ettekanne sisaldas hetke-, tagasi- ja arenguvaadet. Peatuti ühiskonna teenimise temaatikal, institutsionaalse akrediteerimise (IA) ja õppekavagruppide kvaliteedihindamise (ÕKH) protsessidel – kas hoida need edaspidi lahus või viia läbi koos. Käidi välja mõte, et IA võiks jääda toimuma sellisena nagu siiani, kuid ÕKH oleks toetav tegevus, Eesti sisene hindamine.
Kuna EKKAle laekunud tagasisides oli ka ettepanekuid, et EKKA võiks edaspidi tulla kõrgkoolidesse perioodiliselt auditeerima, mis mingis valdkonnas juhtunud/juhtumas on ning TAL teemal ühisseminari korraldada, kostis arvamusi, et audit võiks olla rahvusvaheline. TAL seminari mõte püütakse ellu viia sügisel.
Milline see hindamisaruande lisaväärtus siis ikkagi kõrgkoolile on? Oluliseks peetakse seda, mis IAle järgneb – kuidas välishindajate soovitusi arvesse võetakse ja kuidas info tööandjateni jõuab ning kuidas ministeerium erinevates otsustusprotsessides seda kasutab. Helen Põllo (Haridus- ja teadusministeerium) väitel töötatakse raportid hoolega läbi. See on tema sõnul kooli juhtkonna jaoks vahend, millega tegevusi käima lükata. IA tulemused ja tagasiside on siiani olnud ootuspärane. Hindamiste eesmärgiks on ikkagi toetada kõrgharidust ja kõrgkoolide institutsionaalset arengut. Murekohaks on teadmine, et tudengeid jääb aasta-aastalt vähemaks ja aastaks 2020 prognoositakse Eestisse 40 000 tudengit. Võrdluseks – aastal 2006 oli neid 70 000. Kõrgharidust andvaid asutusi oli aastal 2006 36, täna on neid 25.
Ühiselt tõdeti, et välisekspertide tagasiside on igati kasulik ja vajalik – nemad pakuvad meile välisvaadet ja võrdlust parimatega väljastpoolt.